(Atalyq áýletiniń Túrkistanǵa sińgen eńbegi bar)

Atalyq (túrk: ata, ákeniń ornyndaǵy adam, aqylshy aǵa; kavkaz halyqtarynda –atabek; orys tilindegi derekterde –dádka, lýchshıı chelovek t.b.) ınstıtýty ókilderi qazaq memlekettiliginiń tarıhynda mańyzdy oryn alady. Biz Qazaq handyǵynyń basqarý júıesinde, qoǵamnyń saıası qurylymynda erekshe oryny bar atalyqtar týraly derekterdi ǵylymı aınalymǵa jańa engizip jatyrmyz (Omarı J. Atalyqtar áýleti: Arystan, Barqy, Nıaz. Astana, «Altyn kitap», 2011.-413 b). Bul bastamanyń qazaqstandyq zertteýshiler tarapynan qoldaý taýyp, ár túrli ǵylymı jáne ǵylymı-tanymdyq  ádbıette kórinis taýyp jatqany bizdi qýantady.

Mysaly túrkistandyq belgili zertteýshi, profesor Zikirıa Jandarbek «Túrkistan - rýhanıat besigi» atalatyn kólemdi lıngvo-ólketaný ensıklopedıasynda Arystan atalyq uly Barqy atalyqqa, Nıaz batyr Barqy atalyqulyna, osy áýlettiń taǵy da basqa uly tulǵalaryna arnaıy maqalalar jazdy (Jandarbek Z. Barqy atalyq; Nıaz batyr Barqyuly t.b. // Túrkistan- rýhanıat besigi. Nur-Sultan, 2019. 106, 323-324 bb.). Iassaýı ýnıverıstetiniń profesory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Muqtar Qoja qazaq bıleýshileriniń Syr boıyndaǵy qalalarǵa qamqorlyǵy týraly aıta keplip, Nıaz batyr Barqyulynyń Túrkistan men Tashkenttiń ekonomıkalyq ómirine tikeleı aralasqanyn, qala tirshiligine basshylyq jaaǵanyn jazady «Vypolnávshıı obázannostı namestnıka hana v Týrkeestane Nıaz- batyr prı vstreche s predstavıtelámı Rossıı podnımal vopros o torgovle ı zaıavlál ot ımenı «lýtshıh lúdeı», chto» ýserdstvenno jelaıýt, chtoby torgı k nım v Týrkestant ... ı v Tashkent besprápetstvenno prodoljalıs» (Qoja M. Rol gorodov v srednevekovoı ıstorıı kazahov// Gosýdarstvennye ınstıtýty ýpravlenıa Kazahskogo hanstva. Sbornık naýchnyh stateı. Akademıa gosýdarstvennogo ýpravlenıa prı Prezıdente RK. Astana, 2015. 129 b.).

Serikbaı Járkeshov, Ernur Jasymbaev, Ernar Serikbaıuly jınaqtaǵan aýyz eki derekterde de atalyqtar men tóleńgit qaýymdarynyń Túrkistan aımaǵyna qatysty erlik isteri jaqsy sýrettelgen.  Qazaq shejiresinde «Abylaı Nıaz batyrdyń erligine rıza bolyp, Táshkent qalasynyń bıligin Nıazǵa bergen. Keıin Nıaz batyr qartaıǵanda ómiriniń sońǵy jyldaryn Arqada ótkizbekshi bolyp óziniń ornyna Táshkent qalasyn bıleýge Áldeberlini jiberedi. Ony sarttar ý berip óltiredi.

Shejirede Áldeberli qaıtys bolǵannan keıin Nıaz atalyq qyrdyń qazaǵynan jasaq jınap, janynda inileri Itqara men Qulǵara batyrlar bar, Táshkentke keldi deıdi. Atalyq  Saryarqada jaılaýda júr dep arqany keńge salyp qoıǵan táshkenttikter qatty sasypty, kómekke shaqyra qoıaıyn dese Qoqand alys, amal joq qazaqtyń aldynan qalanyń qaqpasyn ashypty. Qalanyń basshysy Nıaz atalyqty kópten kórmeı saǵynǵan adam sıaqty qaqpanyń aldynda at ústinde turǵan atalyqqa etegine súrine –qabyna qushaǵyn jaıa umtylady. Sol  kezde atalyqtyń  janynda úzeńgiles  turǵan Qulǵara atynan sekirip túsip Táshkenttiń basshysyn qolynan ustaı alady da, Itqara batyr ekinshi jaǵynan ol da jaqyndap qalǵan eken, qolyndaǵy qanjarymen ishin jaryp jiberedi. Osyǵan baılanysty Jańaarqa qarıalarynyń jınaqtaǵan shejireleriniń ishinde «Qulǵarasy qushaqtap, Itqarasy pyshaqtap» degen jyrdyń úzindileri de saqtalǵan (Jarkeshov S. I. Qazaq handyǵynyń atalyqtary men tóleńgitteri// Gosýdarstvennye ınstıtýty ýpravlenıa Kazahskogo hanstva. Sbornık naýchnyh stateı. Akademıa gosýdarstvennogo ýpravlenıa prı Prezıdente RK. Astana, 2015. 69 b.). Bul oqıǵa bizdiń esebimiz boıynsha 1784 jyly boldy.

Joǵaryda keltirilgen derekter men ǵylymı paıymdaýlar Qazaq handyǵynyń atalyqtary taqyrybyna erekshe mán berýimiz kerek ekenin kórsetedi. Ǵylymı zerteýlerde  qazaq qoǵamyna, sonyń ishinde Túrkistan aımaǵyna sińirgen eńbekteri osylaısha aıqyndalǵan atalyqtar áýletiniń uly ókilderiniń jańaryp, jańǵyryp kele jatqan qasıetti qala turǵyndary men osy qalaǵa syrttan kelip jatqan zıaratshylar men týrıserge belgili bolǵany kerek. Atalyqtar tarıhtyń aýyr bir kezeńderinde Syr boıy qalalary úshin kúresti, olardyń sońynda qalǵan árbir estelikti múmkindigi kelgenshe tápsirlep, elge tanystyryp otyrý bizdiń mindet. Solardyń ishinde eskerýsiz júrgen málimetterdiń biri atalyq áýleti ókilderiniń qazaqtyń uly azamattarynyń súıekteri jatqan panteonda, ıaǵnı Iassaýı  kesenesinde jerlenýi.

Bul máselege qatysty derekterge sholý jasamas buryn biz atalyq uǵymy men onyń qyzmeti týraly az- kem toqtalaıyq. Áýeli, atalyq ataýynyń bizdiń tarıhı jadydan óshirilýi týraly. Mysaly HÝİİ ǵasyrdyń sońyndaǵy orystyń elshilik jazbalarynyń ishinde Táýke hannyń janyndaǵy aqylshysy Barqy atalyq Reseıden kelgen elshilik máselesiniń taǵdyryna qatysty han saraıyndaǵy keńeste sibirlik tatar Taýshke Mergenniń «nam de do gosýdarevyh slobod kakoe delo,  hotá de ı vseh vyrýbát ı pojgýt nam de do togo dela net, dlá togo,  chto de my lúdı torgovye, a ne voınskıe» degen sózi úshin urysty deıdi: «I Tevkı hanov lýcheı chelovek Atalyk Barhý batyr stal ego Taýshký branıt za to, chto on takıe neprıstoınye slova govorıt. I Tevkı han Taýshký Mergená s tovarıshı, po ego chelobıtú, v Býhary otpýstıl, a ıh Andreıa zaderjav skazal...». Endi osy derek N.G.Apollovanyń «Prısoedınenıe Kazahstana k Rossıı» kitabynda (Almaty,1948) «odın ız lýchshıh lúdeı Taýke, Berhý batyr, stal ýprekat Taýshký v tom, chto on neprıstoınye slova govorıt» dep berilgen. Bul jerde zertteýshi birinshiden «Barhý» ataýyn «Berhý» dep bergen, ekinshiden «atalyq» laýazymyn mátinnen alyp tastaǵan.  Osy sıaqty 1694 jylǵy derekterde Táýke han zamanyndaǵy ataqty elshi Taıqońyr Qultabaı atalyqulynyń laýazymy da, aty da naqty kórsetilgen. Mysaly Táýke hannyń  Petr İ -ge hatynan úzindi: «I nyne k tvoemý presvetlomý velıchestvý svoego nadejnogo holopa Taıkýmýra batyrá Kýltabaıa atalykova syna poslal, proshenıe nashe ot vas chtoby pojalovalı, chtoby za takıh hýdyh vorovskıh lúdeı za delo ı rechı ıh lıha ne zdelaıte, mýrza Kıldeıa otpýstıte...». Taıqońyr Qultabaı atalyqulynyń aty-jóni qazirgi kúni bir de bir kitapta durys jazylmaıdy. Bir zertteýlerde «Taıkomýr Koltýbaı Atalykov», ekinshisinde «Taıkamýr Atalykov» t.b. Mysaly «Taıkamýr Atalykov byl napravlen hanom Taýke v oktábre 1693 goda v Tobolsk s porýchenem vyzolıt Kıldeıa». B.S.Súleımenov pen V.Ia.Basın «Kazahstan v sostave Rossıı» kitabynda  Taıqońyrdy bı dep ataıdy «Tak  prıbyvshıe v Ýfý v sentábrá 1715 goda kazahskoe posolstvo vo glave s bıem  Taıkomýrom ıavılos kak by otvetom na prıezd v kazahskıe kochevá vesnoı togo je goda bashkırskıh poslansev vo glave s Kart batyrom». Bul jerde de eki qate bar, birinshiden Taıqońyr Reseı úkimetine Táýke hannyń qaıtys bolyp, onyń ornyna Qaıyptyń taqqa otyrǵanyn habarlaýǵa attanǵan bolatyn, ekinshiden Taıqońyr atalyq bı emes, batyr degen ataqpen belgili. Osy mysaldar zertteýshilerdiń kóptegen mańyzdy aqparatqa kóńil bólmeıtinen, ne ádeıilep qate jiberetinin kórsetedi.

Shyǵys derekteri boıynsha eń tolyq kórsetkish avtorlarynyń biri Bregel men Buhar handyǵy týraly tamasha zertteý eńbektiń avtory Anke fon Kúgelman atalyq uǵymyna:«Atalyk (túrkoıazychn.: otsovstvo») v Zolotoı Orde ı prı ee prámyh preemnıkah zanımal mesto vospıtatelá prınsa ı otvechal takje  za domashnee hozáıstvo svoego podopechnogo; krome togo atalyk mog slýjıt takje  haný v kachestve sovetnıka ı doverennogo lısa. V ýzbekskıh hanstvah Sredneı Azıı sfera zadach atalyka preterpela postepennoe preobrazovanıe, odnako otdelnye stadıı etogo prosesa do sıh por ne ızýcheny. V lúbom slýchae, atalyk vypolnál fýnksıý glavnogo sovetnıka ı ýpolnomochennogo lısa v voennyh ı admınstratıvnyh voprosah  kak prı shaıbanıdah, tak ı prı ashtarhanıdah» degen anyqtama beredi (Kúgelgen fon A. Legıtımasıa Sredneazıatskoı dınastıı mangıtov v proızvedenıah ıh ıstorıkov (HÝİİİ-HİH vv.).Almaty,2004. 65 b). Orta ǵasyrlyq Shyǵys tarıhy boıynsha belgili maman A.Iakýbovskıı Buhar handyǵynyń bılik qurylymyn sıpattaı kele atalyqtardyń ornyn erekshe joǵary baǵalaıdy: «V HÝİİ veke v Býharskom hanstve sformırovalsá dovolno slojnyı apparat ýpravlenıa. Pervoe mesto v chınovnoı ıerarhıı zanımal blıjnıı ı pervyı chelovek, kak ego zvalı rýsskıe, atalyk, t.e. hanskıı dádka ılı vospıtatel. V dokýmentah HÝİİ veka on vystýpal s chertamı pervogo mınıstra. Soglasno tabelı o rangah, sostavlennoı v HÝİİİ veke, atalyk zavedyval oroshenıem strany; vedal reký blagorodnoı Býhary ot Samarkanda do Karakýma....Vtoroe mesto posle atalyka zanımal dıvanbegı t.e. mınıstr fınansov, vedavshıı sborom danı –haradj, ı sostavlávshıı daftary t.e. podatnye spıskı; on je prınımal ý ınostrannyh poslov gramoty dlá vrýchenıa haný. Na tretem meste posle atalyka zanımal parvanchı..., na chetvertom- dadha ...». Buhar handyǵynyń laýazymdar satysynda bıler- jetinshi, al batyrlar- on besinshi oryndy ıelenedi.

Qazaq handyǵynyń bılik qurylymy Buhar úlgisine jaqyn ekenin atalyq qyzmetiniń erekshelikterinen anyq kóremiz. Onyń eń negizgi kórsetkishteri han ordasyna ıe bolý, memlekettik qyzmetterdiń óz máninde jumys isteýin qamtamasyz etý, elshilikterdi daıyndaýǵa jáne qabyldaýǵa qatysý, áskerı istiń jáne jer ıelikteriniń jaǵdaıyn baqylaý, alym-salyq júıesin uıymdastyrý jáne ony memleket múddesimen ushtastyrý, rý-taıpalyq bılik ókilderi men ulystyq basqarý júıesi arasyndaǵy tepe-teńdikti ustaý, jarǵy jumysyna jetekshilik jáne qajetti zańdardyń qabyldanýyn, olardyń iske asý tetikteri oılastyrý, hanzadalardy memleketti basqarý isine baýlý jáne han joq kezde ortalyq bılikti júrgizý. Orys derekterinde atalyqty «dádka» deıtin sebebi, ol  hanǵa jol siltep, jón kórsetip otyratyn úlken  tulǵa jáne aqylshy adam. Tashkenttik sart saýdageri Nurmuhambet Álimuly Táshkent pen Túrkistandy bılegen qazaq handary týraly aıta kelip: «Hany ımeıýt osobye dvorsy v glavnyh gorodah: Bolshoı ordy v Tashkente, v Sredneı orde -v Týrkestante; a jıvýt po svoeı vole, kogda hotát, a bolshe v pole s ordoıý kochýıýt, a po vyezde v domah jıvýt ı ýpravláút dádkı ıh»,- deıdi.

Qurbanǵalı Halıd «Taýarıh hamsa» kitabynda  atalyq qyzmetine mynadaı anyqtama beredi: «Atalyq» (ýázir aǵzam) –bas ýázir mánine keledi. Násili qazaq, jasy hannan úlken bolyp, qyzmetpen ýázir dárejesine jetse «atalyq» degen ataq beriletin ǵuryp bolatyn. Al jarlyqqa onyń móri han mórimen birdeı júredi. «Atalyq» ataǵyn almaǵan ýázirde ondaı dáreje bolmaıdy».  Bul jerde áńgime Túrkistanda, Ázireti Sultan janynda aq kıizge kóterilgen qazaqtyń uly handary týraly. Qazaq saıası termınologıasynda «kishi han», «kelte han» degen uǵymdar da bar, olar kóbinese ulys sultandaryna qatysty qoldanylady. Qysqasha aıtqanda atalyq azamattyq jáne áskerı bılikti qolyna jınaqtaǵan, quzyry óte joǵary,  kemeńgerlikti qajet etetin laýazym. Qazaq handyǵynda atalyq laýazymynyń ıesi handyq bıliktiń tireýi, memleket múddesiniń negizgi qorǵaýshysy qyzmetin atqarady.

Qazaq handarynyń atalyqtary týraly bizge belgili derekter Arystan atalyqtan bastalady:

Arystan atalyq (ómir súrgen ýaqyty -1560-1650 jyldar)  Haq Nazar han tusynda atalyq qyzmetin bastaǵan Qazaq handyǵynyń asa iri memleket qaıratkerleriniń biri. Shejireniń bir nusqasyna den qoısaq Arystannan segiz (keıde toǵyz delinedi) ul delinedi. Olar Mamadaıyr, Mamashyq, Qozybaq, Janqylym, Toǵyzaq, Barqy jáne ekeýiniń aty belgisiz delingen. Tarıhı qujattarda Arystan atalyqtyń shejirede belgisiz sanalyp kelgen ulynyń biri 1718 jylǵy Sankt Peterbýrgke attanǵan elshilikti basqarǵan Tantaı batyrdyń aty atalady.

Buhara handyǵynyń bıleýshisi Abdollah han men Arystan atalyqtyń kezdesýin Hafız Tanyshtyń «Sharaf-name-ıı shahı» kitaby sýretteıdi: «Kogda bereg rekı Keles, kotoryı váláetsá chýdesnoı mestnostú s jıvıtelnym vozdýhom, ot pylı podnátoı shestvıem schastlıvogo voıska Abdollah hana, stal predmetom zavıstı vysochaıshego, zdes ko dvorý, podobnomý nebesnomý svodý, prıshel posol ot kazahskıh sýltanov... onı zaıavláút: «My ı teper verny tomý dogovorý ı soıýzý, kotorye my zaklúchılı s ego velıchestvom».

Arystan atalyq 1580 jyly Haq Nazar  han qapyda jaý qolynan qaıtys bolǵannan keıin memleketti saıası daǵdarystan shyǵarýǵa erekshe at salysqan qaıratker. Onyń ómiriniń kóptegen belesteri Shyǵaı han, Táýekel han, Esim han bılik jasaǵan óte kúrdeli kezeńmen baılanysty. Bul Qazaq handyǵynyń jeke memleket esebinde qalyptasqan ýaqyty, sonymen birge ordanyń Túrkistan-Táshkent alqabynda birjolata ornyǵý da da osy kezeńde iske asty. Arystan atalyqtyń memlekettiń saıasatyndaǵy joǵary orynyn Qaıyp hannyń 1718 jyly Petr patshaǵa jazǵan hatynan kishkene úzindi kórsetip bere alady «A poslal ıa ot sebá k Vashemý velıchestvý starınnogo svoego slýgý ı atalyka Araslan-batyrá, lýchego cheloveka, syna ego Tantaıa-batyrá bolshım poslannıkom» deıdi.

Barqy atalyq (ómir súrgen jyldary: 1620-1715 jyldar) Salqam Jáńgir jáne Áz Táýke han tusynda atalyq qyzmetin atqarǵan iri memleket qaıratkeri. Barqy atalyq HÝİİ-HÝİİİ ǵasyrlardaǵy shıelenisti dáýirdiń qıyn da qyzyqty saıası máseleleriniń basy-qasynda kórinetin, kóp jaǵdaıda úlken jaýaptylyqty kótergen memleket qaıratkeri jáne kemeńger tulǵa. Kóp oqıǵalardyń astarynan atalyqtyń tek han ordasynyń basshysy, hanzadalardyń tárbıeshisi ǵana emes, sonymen birge saıası kúreste keńesshi jáne elshilik sharýalarynda kóregendik qyzmetimen de kózge túsedi.

Barqy atalyq 1690-shy jyldary Reseıge elshilikke attanǵan Sary batyr men Keldeı myrzany tutqynnan bosatý máselesi kún tártibinde turǵanda  han ordasyndaǵy sheshýshi  qyzmetimen  tarıhı derekterde  aıryqsha kórinedi. İ Petrge jazylǵan hatta Qazaq ordasynyń Keldeı myrza men Sary batyrdyń qarymtasyna 1692 jyly Andreı Neprıpasovty ustap qalǵany jazylǵan. Reseı elshiligi Túrkistandy eki memleket arasyndaǵy sheshimdi tosyp jatqanda İbir-Sibirden Taýshke Mergen bastaǵan saýda kerýeni keledi. A.Neprıpasov  han ordasyna sálem bere kelgen  Taýshke Mergenge qosylyp keńeske kiredi de saýdagerdiń elshilikke ara túsýin talap etedi: «I Taýshka   Mergen  govorıl: nam   de do  gosýdarevyh  slobod kakoe   delo?  Hotá   de  ı vse  vyrýbát  ı pojgýt, nam  de do togo dela net, dlá   togo, chto  de my lúdı   torgovye, a  ne voınskıe.  I Tevkıhanov  lýcheı   chelovek  Atalyk Barhý Batyr stal  ego Taýshký branıt za to,  chto onı   takıe neprıstoınye  slova govorıt.  I Tevkıhan  Taýshký  Mergená  s tovarıshı,  po ego chelobıtıý,  v Býhary otpýstılı, a ıh Andreıa  zaderjav, skazal:  kak de býdet  Taýshka  Mergen  ız Býhar  s tovarıshamı, ı  v to de chıslo  ıh Andreıa   otpýstıt on Tevkıhan».  Bul áńgimeden biz Barqy atalyqtyń eki memlekettiń arasyndaǵy qarym-qatynasty beıbit retteýge múddeli  basshy ekenin jáne A.Neprıpasovty Túrkistanda ustap qalý amalsyzdyqtan týǵan jaǵdaı ekenin sezemiz.

Barqy atalyqtyń han ordasyndaǵy, memleketti basqarý isindegi bıik bedeli qazaqtyń aýyz eki áńgimelerinde de saqtalǵan. Onyń bir dáleli qazaq shejiresinde saqtalǵan «han da Barqy, qara da Barqy» degen qanatty sóz. Tarıhı derekter Arystan atalyq balasy Barqynyń Salqam Jáńgir han zamanynda  atalyq qyzmetin bastaǵanyn jáne han tutqynǵa túsken alasapyran ýaqytta elge óz betimen basshylyq júrgizgenin kórsetedi. Elge basshylyq ol eń aldymen han ordasynyń qyzmetine jetekshilik, ortalyq bılikti álsiretpeı ustap otyrý.

El aýzynda saqtalǵan qanatty sózderdiń biri «Sózdiń narqyn Barqy biledi» deıdi. Bul qanatty sóz Áz Táýke zamanynda Kúltóbeniń basynda Han Ordasynyń uıymdastyrýymen júıelengen «Jeti Jarǵy» zańdaryna qatysty aıtylǵan. Túrkistan eń  aldymen  Ázireti  sultan -   Ahmed Iassaýıdiń  ataǵymen  belgili. Ortalyq  Azıany  san  ǵasyr jaılaǵan  kóshpeli  túrik  balasyna  ıslam shapaǵaty osy  jerden  sezilgen. Ázireti  kesenesi qazaqtyń  uly  azamattarynyń bul fánı  tirshiliktiń  alys-julysynan,  kúresinen  tynysh  tabatyn  jeri.

Túrkistan   Áz Táýke  hannyń  zamanynda  qazaqtyń  ıgi  jaqsylary, bıleri  men  batyrlary  bas qosatyn «Kúltóbeniń  ústinde  kúnde  jıyn»  jasaıtyn  qadirli  ordasy  boldy. Qazaq  ataǵyna  enetin  jeti  túrli  ulystyń  ókilderi  osy  jerde  bas qosqan  uly  jıyndardy «Jeti jarǵy»  atandyrǵany  sol  sebepti. Qazaqtyń  óz  ishindegi  úsh  alashtyń   ókili, úsh  júzdiń qádirli  bılerinen  basqa  bul  keńesterge qaraqalpaq pen  qyrǵyz, qurama men qalalyq  jerdiń  ókili- sart kirdi.

Barqy batyrdyń mysalynan biz atalyqtardyń memlekettiń ishki jáne syrtqy saıasatyndaǵy jetekshi qyzmetin anyqtaımyz, atalyq mansaby Ortalyq Azıanyń memlekettik tarıhynyń negizgi  belgileriniń biri ekenin kóremiz. Qazaqtyń uly atalyqtarynyń, olardan taraǵan urpaq pen aǵaıyn-týystarynyń tarıhy men taǵdyry Qazaq ordasynyń birneshe ǵasyrlyq shejiresimen sabaqtas. Barqy atalyq óz zamanynda memleket úshin qyzmet isteýdiń keremet úlgisin kórsetti.

Nıaz atalyq (ómir súrgen jyldary 1685-1785 jyldar) Áz Táýke han qaıtys bolǵannan keıingi kúrdeli kezeńde memlekettiń tireýi bolǵan kemeńger tulǵa.  Barqy balasy Nıaz Áz Táýke han qaıtys bolǵan 1715 jyldan bastap Bolat, Sámeke, Ábilmámbet handarǵa qamqorlyq jasap jáne Túrkistandy han dárgeıinde ustaǵan eren memlekettik qaıratker.

HÝİİİ ǵasyrǵa qatysty jazbasha jáne aýyzsha derekterden Nıaz atalyqty almaǵaıyp zamanda Túrkistanda han ordasyn saqtaý, otyryqshy sartty, ózge qońsy elderdi qamqorlyqta ustaý, Abylaı sıaqty sultannyń taǵdyryna arasha bolyp mámlegerlik qyzmetin atqarý t.b. tolyp jatqan mańyzdy sharýalardyń basy-qasynda kóremiz.

1740 jyly Orynbordaǵy kezdesý kezinde knáz general -leıtenant Ýrýsov Nıaz batyrdy óziniń shatyryna jeke shaqyrady. Bir-eki kúngi májilis barysynda general-leıtenant osynaý handar men sultandardy bastap júrgen azamattyń tegin adam emes ekenin bilgen. Qazaq máselelerin jiti qadaǵalap otyrǵan Orynborlyq sheneýnikter Nıazdyń Sámekeniń tusynda atalyq bolyp Túrkistan óńirine túgel bıligi júrgenin, Sámeke ólgennen keıin eldi ózi basqaryp Ábilmámbetti byltyr ǵana úlken handardyń taǵyna otyrǵyzǵanyn general-leıtenantqa jetkizgen (o kotorom ızvestno, chto on vo vremá Shemákı hana v Týrkestante velıkýıý sılý ımel, a po smertı ego Týrkestantom ýpravlál ı Abýlmamet hana na hanstvo ýtverdıl). Nıaz batyrdyń júris-turysy men salmaqty sózi de onyń anaý-mynaý batyr men bılerden deńgeıi joǵary ekenin anyq ańdatady.

Nıaz atalyq Abylaı sultan qalmaq qolyna tutqyn bolǵan 1740-1743 jyldary eren qaıratkerligin kórsetti.  Ol 1742 jyly Abylaıdy tutqynnan qutqarý úshin Ábilmámbet hannyń balasy, óziniń tárbıesindegi Ábilpeıizdi «aq úıli amanatqa» dep, oǵan óziniń uly Áldeberli bastaǵan birneshe jas azamattardy qosyp, hanzada men jas myrzalarǵa bas-kóz bolsyn dep óz inisi Qulǵara batyrdy alyp Jońǵarıaǵa attandy. Ábilpeıiz jańa túsken jas kelinshegimen, basyna tikken úıi men dúnıesine sheıin aldy, «aq úıliniń» tártibi solaı edi.

Reseı eki kóshpeli ulys arasyndaǵy qalyptasa bastaǵan dostyq qarym-qatynasty qanshalyqty buzýǵa tyrysqanymen qazaq pen qalmaq arasyndaǵy kelissózder bastalyp ketken  edi jáne eki eldiń arasynda tek beıbit qarym-qatynastar ǵana emes, áskerı odaq qurý deńgeıinde sheshilip jatty: «Odnak on, Abýlmambet han, na vse na to nesmotrá ı ne poslýshav chınennyh emý ot pománýtyh perevodchıka ı vahmıstra naısılneıshıh predstavlenıı, ı po mnogo ımevshımsá sekrettnym sovetom z byvshımı prı nem zúngorskım poslansamı ı s nekotorymı kırgızskımı starshınamı, a naıpache s Nıas batyrem, Devlet-beem da Shamratom, kotorye ı napered sego lejashıh okolo Tashkenta gorodkov dan obıryvalı, otpravıl ko onomý zúngorskomý vladelsý menshogo svoego syna Abýlfeıza s pománýtym starshınoıý Nıas-batyrem, koı, kak skazyvaıýt, pache vseh evo hanskım dýhom vladeet...».

Qazaqtyń ańyz-áńgimelerinde qazaq pen qalmaq arasyndaǵy kelissózderdiń kezinde Nıaz batyr Qaldan-Serenge úsh talap qoıypty deıdi el aýyzyndaǵy áńgimede:

- Birinshiden, Abylaıdyń óli bolsa súıegin, tiri bola ózin ber;

- Ekinshiden, Esil-Nura boıyndaǵy jaılaýymdy ber. Bul jerden irgeńdi alystat. Óıtkeni ekeýimiz ólgen soń balalarymyz qaıta qyrqysady;

- Úshinshiden, ekeýimiz eki týdy tigip alyp, birimiz Edilge qaraı, birimiz Esil-Nuraǵa qaraı tartamyz. Sonda qazaqtyń jartysy saǵan erip ketse men úndemeımin, qalmaqtyń jartysy osy jerde qalyp qoısa sen úndeme, -depti Nıaz batyr.

Qaldan-Seren Nıazǵa:

Birinshi ótinishińdi oryndaý úshin bir juma ýaqyt kerek, -deıdi. Sóıtse olar Abylaıdy sirige qaptap tastaǵan eken, sony jibitý úshin biraz ýaqyt kerek bolǵan eken. Aqyr aıaǵynda «qalǵan eki talabyń da aqylǵa qonady» dep Qaldan Seren kelisimge kelip, Abylaıdy bosatyp beredi. Esil-Nura boıynan qonys aýdarady-mys».

Nıaz atalyqpen qatysty taǵy bir mańyzdy memlekettik sharýa Jońǵarıa memleketi qulaǵannan keıin Altaı, Tarbaǵataı, Jetisý óńirin ıgerý. Bul sharýaǵa basyshylyqty Nıaz atalyqtyń usynysymen  1757 jyly kúzde Túrkistanda ótken qazaq kósemderiniń keńesi  Ábilmámbet hannyń uly, atalyqtyń tárbıesinde bolǵan Ábilpeıizge tapsyrady. Ábilpeıiz shyǵys óńirge ıe bolǵan  ýaqytta qazaqtyń shekarasy  Shar Qurbannan aspaýshy edi, ulystyń qystaýǵa yńǵaılaǵan jerleri Shubartaý-Qalmaq-Emel atalatyn Balqashqa qaraıǵy jerler bolsa, jaz jaılap baratyn jaılaýynda naqty shekara joq deýge de bolady.  Eldiń maly kópteri Ertisten asyp dalasy men ormany aralas Qulyndyǵa baryp jatsa, maly az sońy Ertistiń ber jaǵasy, Shyńǵystaý mańynda júredi. Keıin  qazaq shyǵysqa qaraı enteleı jyljyp,  Tarbaǵataıdy, Altaıdyń eki qaptalyn túgelge jýyq ıgerdi.

Nıaz atalyq 1785 jyly júz jastan asa  qaıtys boldy. Onyń súıegi Túrkistanda Qoja Ahmet Iassaýı kúmbezinde  qazaqtyń uly handary Eńsegeı boıly Esim, Salqam Jáńgir, Abylaı men bı-batyrlary Qaz daýysty Qazybek, Qart Bógenbaı, Shaqshaq Jánibek, Tobyqty Mamaı sıaqty  Eýrazıa qurlyǵynyń sońǵy jaýjúrek ulysyna jetekshilik jasaǵan uly tulǵalardyń arasynda jerlengen. Nıaz atalyq óziniń shyqqan tegimen, erlik qasıetterimen, han urpaǵy men handyq dástúrin HÝİİİ ǵasyrdyń sońyna deıin saqtap kelgen memleketshil qyzmetimen ulylardyń arasynan ózine oryn tapty. Nıaz batyr qazaqtyń óz aldyna otaý tigip, memleket atanǵanynan bergi atalyq qyzmetin atqarǵandaryń sońǵy ókili edi, ol sol qasıetti mindetti abyroımen, sońǵy demi qalǵansha atqardy.

Nıaz atalyq aýyr kezeńde bılik qurdy. Onyń qazaqtyń altyn taǵyn saqtap qalmaq bolǵan kúresi unjyrǵasy túsken eldiń, bas-basyna bı bolǵan rý kósemderiniń qarsylyǵyna ushyraı berdi. Osyǵan qaramastan ol aldymen Sámekeni, odan keıin Ábilmámbetti, odan keıin Ábilpeıiz sıaqty han taǵyna laıyqty muragerlerdi daıyndady. Abylaı tutqynǵa túsken 1741-1743 jyldardaǵy Nıaz atalyqtyń eńbegi erekshe eren. Túrkistan ólkesiniń tarıhyn tereń zerttegen, jergilikti ǵalym-professor Muqtar Qojanyń «HÝİİİ ǵasyrda Túrkistan turǵyny Nıaz batyrdyń bedeli asa joǵary bolǵan» degen pikirimen tolyq kelisýge bolady. Nıaz atalyq atalary Arystan men Barqy salǵan joldy jalǵastyryp HÝİİİ ǵasyrdyń sońyna deıin  Túrkistandy jaýdan qorǵap, jamannan saqtap otyrdy. Shyn máninde ol óziniń qyzmetimen qazaqtyń táýelsiz memlekettiliginiń eń myqty nysany –altyq taqty qorǵady.

Taǵdyrdyń taýqymeti túsip san ret qısaıǵan memlekettiń týyn jyqpaı ustap qalǵan atalyqtyń janqıarlyq erlikterine, memleket múddesi úshin ózin de, óz jaqynyn da qurbandyqqa shalyp jiberetin otanshyldyqtaryna súısinesiń. Memleket múddesi han men atalyqtyń jeke óz bastarynyń, áýletiniń múddesinen joǵary turǵanda ǵana ol ulysta adamı qundylyqtar men  azamattyq ıdeıalar bar, al dástúrli qazaq qoǵamy azamattyq qaǵıdalarǵa kende emes ekeni belgili.

Búgingi kúni táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyn toılaǵany otyrǵan qazaq eli zamanynda qazaq memleketin qorǵap, handaryn saqtap kelgen altyn taqtyń  súıenishi atalyqtardyń rýhtaryna óz deńgeıinde qarymta eńbek jasasa jarasar edi. Onyń eń basty kórsetkishi olardyń Iassaýı panteonyndaǵy attaryn  qaıta jańǵyrtý jáne qaıta túlep jatqan Túrkistan kóshe-gúlzaryna uly atalyqtardyń attaryn berý. Olar, maǵan senińiz,  Túrkistannyń jarqyn  tirligin rýhymen demep jatqan kıeleri.

Tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor  Jambyl Omaruly Artyqbaev

12.06.2021

6alash usynady